Erinevate kalaliikide osakaalu saagis on vaja määrata, kui
- traalpüügi saagis esinevad nii kilu ja/või räim ja/või meritint;
- Läänemerel on püünisesse sattunud kalaliike, kelle püük sellel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud või kelle püük ei ole püügiloaga ette nähtud, kuid kaaspüük teatud tingimustel on lubatud (Kalapüügieeskirja § 23 lõige 1);
- siseveekogudel on püünisesse sattunud kalaliike, kelle püük sellel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud, kuid kaaspüük teatud tingimustel on lubatud (Kalapüügieeskirja § 34 lõige 1, § 48 lõige 1, § 54 lõige 1).
Alamõõduliste kalade osakaalu saagis on vaja määrata, kui püütakse kalaliike, mille puhul alamõõduliste isendite kaaspüük on teatud tingimustel ja piirmäärades lubatud ja püünisesse on sattunud selle liigi mõõduliste isendite kõrval ka alamõõdulisi kalu. (Kalapüügieeskirja § 23 lõiked 2 ja 3, § 34 lõiked 2 ja 3, § 48 lõiked 2 ja 3, § 54 lõige 2).
Traalpüügi saagis kilu, räime ja meritindi osakaalu määramine
vt Kalapüügieeskirja § 15 ja Lisa 4
Traalpüügil kilu, räime ja meritindi osakaalu määramiseks saagis kasutatakse juhusliku proovi võtmise meetodit. Kilu, räime ja meritindi osakaalu määramiseks kogu saagis võetakse proov, mis peab koosnema vähemalt 10 × 10 kilogrammist kalast, sisaldades üksnes kilu, räime ja meritinti. Proovi võtmisele kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) laevatekil või mahutites oleva kala proovid tuleb võtta saagi juhuslikult valitud osadest;
2) proovi võtmisel ei tohi kala võtta käega, selleks tuleb kasutada abivahendit.
Kilu, räime ja meritindi kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse Kalapüügieeskirja lisas 4 kirjeldatud metoodika alusel. Kalaliigi kaalulise osakaalu määramiseks kogu saagis arvutatakse kõigi võetud proovide keskmine.
Kalaliigi osakaalu määramine saagis (välja arvatud kilu, räime ja meritindi osakaalu määramine traalpüügi saagis)
vt Kalapüügieeskirja § 23 lõige 1, § 34 lõige 1, § 48 lõige 1ja § 54 lõige 1
Kõigil juhtudel määratakse kalaliigi osakaal kogusaagist kaalu järgi protsentides.
Selleks:
1) mõõdetakse (kaalumisega) saagi üldkaal (Wüld). Seejuures tuleb jälgida eraldi igal konkreetsel juhul, millised kalaliigid kogusaagi hulka võib lugeda. See sõltub püügikohast (Läänemeri või siseveekogud), kasutatavatest püünistest ja kalaliigist, kelle osakaalu määratakse. Kaaspüügi koguse määramisel ei loeta kogusaagi arvestusse keelatud kalaliike.
2) eraldatakse selle kalaliigi isendid, kelle osakaalu saagis soovitakse määrata, teistest saagis esinevatest kaladest;
3) mõõdetakse (kaalumisega) selle kalaliigi isendite kaal, kelle osakaalu saagis soovitakse määrata (Wkalaliik);
4) arvutatakse uuritava kalaliigi osakaal (Wosakaal) protsentides kogusaagist valemi järgi:
Wkalaliik x 100
Wosakaal = ——————–
Wüld
Alamõõduliste kalade osakaalu määramine
vt Kalapüügieeskirja § 23 lõiked 2 ja 3, § 34 lõiked 2 ja 3, § 48 lõiked 2 ja 3, § 54 lõige 2
Kõigil juhtudel määratakse alamõõduliste kalade osakaal kaalu järgi protsentides.
Selleks üldjuhul:
1) eraldatakse ülejäänud loomusest selle kalaliigi, kelle alamõõduliste isendite osakaalu määratakse, kõik isendid (st nii mõõdulised kui alamõõdulised);
2) eraldatakse üksteisest selle kalaliigi, kelle alamõõduliste isendite osakaalu määratakse, mõõdulised ja alamõõdulised isendid;
3) mõõdetakse (kaalumisega) mõõduliste isendite kogukaal (Wmõõdulised);
4) mõõdetakse (kaalumisega) alamõõduliste isendite kogukaal (Walamõõdulised);
5) arvutatakse alamõõduliste isendite osakaal (Wosakaal) protsentides mõõduliste isendite kogukaalust valemi järgi:
Walamõõdulised x 100
Wosakaal = ——————–
Wmõõdulised
Erandid:
- Läänemerel kastmõrraga püügil arvutatakse alamõõdulise ahvena või koha osakaal kogusaagist;
- Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrguga ja tindimõrraga püügil arvutatakse alamõõdulise kala osakaal kogusaagist.
