Kurnpüünised

Kuurits
Veonoot
Kaldanoot
Põhjanoot
Seinnoot
liiv

Kurnpüünise püügipõhimõte seisneb selles, et veekogu osa piiratakse ümber, kala kättesaamiseks veetakse püünis kokku.

Lubatud kurnpüünised:

a) põhjanoot ehk mutnik – koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning selle veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;

b) veonoot – koosneb veoköitest, tiibadest, kerest ja pärast ning mis kokku vedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal. Lubatud veonoodad jaotuvad kaldanootadeks ja pöördnootadeks;

c) kaldanoot – veonoot, tiibade kogupikkusega kuni 50 m, millega loomus veetakse kaldale;

d) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;

e) liiv – koosneb jäigast liigendita raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist. Püüdjad on tavaliselt ka ise vees;

f) kuurits – koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;

g) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;

h) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrk; Kalapüügieeskirjas on püüvõrk paigutatud kurnpüüniste hulka. Püügipõhimõttelt on siiski tegemist aktiivpüünisena kasutatava nakkepüünisega – püünise vedamisel läbi vee takerduvad sellest läbi ujuda püüdvad kalad püüvõrgu linasse;

i)  vähinatt – söödastatav, kuni 50 cm läbimõõduga veekogu põhja asetatav tõstetav püünis, võib olla varustatud ridvaga;

Kalapüügieeskiri § 8 

Kurnpüüniste ehitus

Kurnpüünis võib olla väga lihtsa ehitusega, näiteks võib kuurits olla valmistatud vaid kahe puuroika vahele rakendatud noodalina tükist. Samas võib olla tegu ka väga keeruka püünisega. Nootade seas kõige suuremad on seinnoodad.

1. Kuurits

Kuurits koosneb raamist, selistest ja neile rakendatud lõdvast noodalinast. Raami kaks jalast on omavahel ühendatud hingega, mis võimaldab jalaseid kokku-lahti liigutada.

Kuuritsa püük, eralehti.fi

2. Veonoot

Veonoot on kaldale, laevale või jääle väljaveetava kurnpüünise üldnimetus. Veonooda omapära seisneb selles, et tema võrksein peab ulatuma kogu kokkuvedamise ajal pinnast põhjani. Kala kogumiseks on pära, mis kujutab toestamata võrkkotti. Mõlemal pool pära on ühepikkused või eri pikkusega tiivad ja tiibade otsas veoköied, mis võimaldavad ujuvahendil manööverdada enne püünise väljavõtmist. Esimesena veeskatavat veoköit nimetatakse kannaköieks, viimasena veeskatavat jooksuköieks. Tiivad on ühepikkused, kui mõlemad veoköied võetakse välja üheagselt. Ühest veoköiest vedamise alustamisel on jooksutiib palju pikem ja pära asub nooda kannaotsa lähedal.

3. Kaldanoot

Joonisel on kaldanoodad. Vasakul üleval ühest tiivast veetav, all mõlemast tiivast veetav kaldanoot. Paremas tulbas üleval ja all on ühest tiivast veetav kaldanoot, keskel mõlemast tiivast veetav kaldanoot.

Üldine ehitus sarnaneb teiste püünistega, kus võrkmaterjal rakendatakse kindla ja vajaliku kuju saavutamiseks nööridest (köitest) moodustatud karkassile. Kasutatakse seliseid, ujukeid, raskusi, mille vahele on rakendatud noodalina. Loomuse paremaks kontsentreerumiseks võib noot olla varustatud toestamata päraga.

Noodapüük on aktiivne kalastusviis, st et noota veetakse kas inimjõul või mehhanismide abil läbi ümberpiiratud veekogu osa. Sellest tulenevalt peab nooda ehitamisel ja mehhanismide hankimisel arvestama püügiprotsessi ajal tekkivate jõududega.

4. Põhjanoot

Eestis kasutatakse enim põhjanootasid. Põhjanoota nimetatakse vahel ka mutnikuks. Populaarne on selline püügiviis Peipsi järvel ja meres (lesta püük).

Oma ehituselt on püünised sarnased. Pära ja suhteliselt lühikesed tiivad on valmistatud noodalinast. Nooda avali hoidmiseks on tiibade ja pära suupealsed selised varustatud ujukite ja raskustega. Pikkadeks veoköiteks kasutatakse lestapüügil jämedat pehmet köit, Peipsil aga lappesse veetud noodalina, mis on iga 5–6 meetri järel punti kokku seotud.

5. Seinnoot

Seinnoot on kalapüünistest suurim. Seinnoota kasutatakse üldiselt pelaagilise kala püügiks avameretingimustes, kuid väiksemaid versioone püünisest ka lõunapoolsete merede rannavetes ja järvedes. Seinnoodaga, mis moodustab suure võrkseina, piiratakse kalaparv ümber. Alumisel selisel on lisaks raskustele ka metallist rõngad, läbi mille jooksva kokkuveotrossi abil „kroogitakse“ püünise alumine äär kokku. Selliselt moodustunud kotist ei pääse kala põgenema. Hoiduda tuleb kokkuveotrossi põhja vajumisest, seetõttu tuleb madalamas vees tegutseda väga kiiresti.

6. Liiv

Liiv on siseveekogudes madalas rohuses vees kasutatav kalapüügiriist. Prismakujulisele puitraamistikule on tõmmatud võrk, üks külg on kala sissepääsuks lahti jäetud. Kala hirmutatakse liivi mütaga. Püünist käsitseb kuni 3 püüdjat

Liiv, Eesti entsüklopeedia