Püüniste parandamine

Lina rakendamine selisele
Aukude parandamine
Võrgulina lõikamine

Olgugi et kutsestandard nõuab rannakaluritelt vaid püüniste käsitsemise oskust (püüniseid peaksid ehitama selle ala spetsialistid), peab kalur siiski tundma peamisi püüniste ehitamise töövõtteid ning operatsioone.

Õngejada parandamine seisneb peamiselt uute lipsude sidumises, purunenud/nüristunud õngekonksude väljavahetamises ja teatud kasutamisaja möödudes uue pealiini sidumises. Mehhaniseeritud püügil vahetatakse välja terve lips, defektiga lipsud taastatakse ülesõitudel või püügivabal ajal. Õgvendunud õngekonksude kuju on võimalik taastada õngekonksu taastus-šablooni abil.

Püüniste õigeaegne parandamine pikendab nende kasutamisaega. Katkine, rebenenud püünis ei ole püügil nii efektiivne ja rebenenud kohad võivad edasi rebeneda või hargneda. Suuremate kahjustuste korral on mõistlik lõigata rebenenud koht välja ja asendada uue paigaga, väiksemad augud on võimalik täis kududa.

Lina rakendamine selisele

Kalur peab oskama lina selisele rakendada, sest püüniste kasutamisel võib ette tulla, et lina rebeneb selise küljest lahti või soovib kalur mõne püünise/püünise osa ise valmistada. Selise rakendamisel tuleb arvestada rakenduskoefitsiendiga. Nakkevõrgu puhul rakendatakse lina selisele selliselt, et see jääks hoidma „lõdvalt“, mõrdade puhul aga välditakse lõtvust, et kala ei nakkuks.

Horisontaalne rakenduskoefitsient (u)

         L_s
u = ——
         L_o

kus L_s on rakendatud võrgu pikkus meetrites ja L_o lappes võrgulina pikkus meetrites.

Vertikaalne rakenduskoefitsient (u₁)

          H_s
u₁ = ——
          H_o

kus H_s on rakendatud võrgu kõrgus ja H_o lappes võrgulina kõrgus.

u ja u₁ on omavahel seotod järgmiselt:

u² + u₁² = 1

u² =  1 – u₁²

u₁² =  1 – u²

Rakenduskoefitsiendi järgi rakendamisel on hea kasutada mõõtelatti, millele tuleks märkida kinnitamisel tehtavate sõlmede asukoht. Mõõtelatina võib kasutada puust joonlauda, mille mõlemad otsad on selisele kinnitamiseks varustatud sälguga.

Veekogu põhjale ulatuvad nakkevõrkude selised ja mõrdade juhtaiad peavad olema veekogu põhja ebatasasusest tulenevalt (nakkevõrkude puhul on üks põhjustest ka lina niitide lõtvuse parandamine) kuni 10% ülemisest selisest pikemad (koefitsiendile tuleb lisada 10%). Seda silmas pidades tuleb mõõdulatile märkida ka see variant. Pikem alumine selis võimaldab püünisel liibuda vastu veekogu põhja ka ebatasasuste korral.

Näiteks:

Selis on tarvis rakendada 0,35 koefitsiendiga, võrgulina silmasuurus (kahekordne silmasamm) on 8 cm. Mugavaks rakendamiseks soovime märkida mõõtelatile rakendusniidi sõlmede sidumise vahekaugused.

1. Kui pikk lappes võrgulina tükk on meil tarvis võtta, et 35meetrise rakendatud selise osa puhul saada rakenduskoefitsiendiks 0,35?

          L_s
L₀ = ——
          u

           35
L₀ = ——— = 100 m (lina lappepikkus)
         0,35

2. Mitu cm on kinnitussõlmede vahekaugus? (Selleks tuleb meil 100 m linas olev silmade arv jaotada 35 meetrise selise osa peale.)

100 • 100 = 10 000 cm (lina lappepikkus)

   10 000
————— = 1250 (silmade arv linas)
         8

   1250
———— = 35,7 (kinnitatud silmade arv meetrise selise lõigu kohta)
     35

   100
———— = 2,8 cm (silmade kinnitamise vahekaugus mõõtelatil)
   35,7

Nakkevõrgu puhul rakendatakse lina selisele tavaliselt kas poole silma juurde kudumisega või nn jooksva rakendusega. Rakendusniit seotakse selise külge kas ühekordse või topelt „seasõrg“-sõlmega, võrgusilma pool tehakse aga soodi- või õigesõlm.

Aukude parandamine

Väiksemad augud püünises on otstarbekas parandada nende täis kudumise teel. Kudumiseks valitud niit ei tohi olla nõrgem kui ülejäänud linas kasutatud niit. Monokiust võrgulina aukude parandamiseks võib kasutada filamentniiti (peenesäigmelist).

Enamasti kasutatakse kudumisel õiget- või soodisõlme, monokiu puhul tehakse need topeltsõlmedena, kuid libisemiskindluse parandamiseks võib kasutada ka keerukamaid sõlmi. Kootavad silmad peavad olema parandatava lina silmadest veidi suuremad, et parandatud koht ei hakkaks lina edasi rebestama. Parandatav lina tuleb võtta ette nii, et niit oleks ees horisontaalselt, vahepeal ei tohi lina keerata.

Parandada on lihtsam, kui riputada katkine koht üles. Enne kudumist tuleb augu servad üle lõigata selliselt, et vaid kudumise alustamise ja lõpetamise punktis oleks kand. Selline augu servade ettevalmistamine võimaldab augu täis kududa ilma vahepeal niiti katkestamata. Kudumisel võib abivahendina kasutada kalasit. Kalasi on mõõdupulk, mille abil tulevad kootud silmad ühtlase suurusega.

kand – kolm niiti sõlme all, üks niit on läbi lõigatud

silm – kaks niiti sõlme all, kaks niiti on läbi lõigatud

hargnev silm – sõlm on lahti seotav ja silm katkeb

kinnine silm – sõlme lahti sidumisel eralduvad kannad ja niit jääb terveks

Jooniselt on näha, et auk on kudumiseks ette valmistatud – kand (e) on läbi lõigatud. Vaid kudumise alustamise ja lõpetamise punkti jääb kand (kolm niiti sõlmes). Pärast kanna (e) läbilõikamist on võimalik auk täis kududa ühe katkematu niidiga. Kudumist alustatakse punktist 1, seejärel tulevad sõlmed punktidesse a ja d.

Kui noodalinas on suurem auk, oleks mõistlik see välja lõigata ja asendada uue noodalina tükiga. Tükk tuleb lõigata silma võrra väiksem, sedasi on võimalik teha ühendused poole silma juurdekudumisega.

Teine võimalus võrkosi omavahel ühendada on jamumise teel. Sellisel juhul võetakse lapitükk august 4–6 silma võrra suurem. Vedades nii põhilina kui lappi lappesse, mässitakse jamuniidiga paari pistega igas silmas mõlemast äärest 4–6 niidi tagant, tehes seasõra iga 10–25 cm tagant.

Joonisel on näha linas paikneva augu parandamist asendustükiga, kasutatud on poole silma juurdekudumist. Katkendlik joon tähistab parandamisel kasutatud lõnga. Auk, mille mõõtmed olid 6 x 4 silma, asendatakse tükiga, mille mõõtmed on 5 x 3 silma ehk siis mõlemas suunas 1 silm vähem.

Võrgulina lõikamine

Kalapüüniste ehitamisel peab oskama lõigata välja erineva kuju ja suurusega tükke. Tükid lõigatakse linast välja kas otselõikega (horisontaalsuunas, vertikaalsuunas) või kaldu (diagonaalis). Otse lõikamisel lõigatakse läbi 2 niiti (tähistatakse piki lina suunal n ja risti ehk püstsuunas m), diagonaalse lõike puhul lõigatakse läbi 1 niit (tähistatakse k).

1b – horisontaalsuunas (lõigatakse läbi n-id)
1a – vertikaalsuunas (lõigatakse läbi m-id)
2 – diagonaal- ehk peegellõige (lõigatakse läbi k-d)
3 – kombineeritud ehk tsükkellõige (vasem 1 m 2 k ja parempoolne 1 n 2 k)