Traalpüünisega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Püünist nimetatakse traalnoodaks ehk traaliks ja püüki teostavat laeva traaleriks. Traalpüüki teostavad tavaliselt suure võimsusega laevad, kuid see ei pruugi alati nii olla, traalpüüniseid võib vedada ka purjede jõul (nt Võrtsjärve kalepüük).
Traalpüünised liigitatakse püügiviisi ja ehituse järgi:
a) põhjatraal,
b) pelaagiline traal.
Lubatud traalpüünised on:
a) traal;
b) põhjatraal – traal, mis on varustatud grunttropiga (traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks merepõhjas või selle lähedal);
c) pelaagiline traal – traal, millel grunttropp puudub (traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks keskmise sügavusega vees);
d) agariku tragi – jäigale karkassile rakendatud traal agariku püügiks.
Kalapüügieeskiri § 9 lg 2 ja 3
Põhjatraali ehitus:
A – vaierid;
B – traallauad;
C – ülemine selis, varustatud ujukitega;
D – alumine selis, varustatud raskuste ja grunttropiga;
E – traalipära.
Grunttropp – püünise alumise selise kaitseks eraldi otstele kinnitatud raskus. Grunttropp riputatakse põhjatraalide alumise selise külge ning on viimasest veidi lühem. Grunttropp kaitseb traali alumist selist liigse kulumise eest ja aitab tõsta selise üle veekogu põhjas olevatest takistustest. Koosneb tavaliselt ketile lükitud kummist ketastest või pallidest, mis on kinnitatud nõnda, et kokkupuutel põhjaga saavad lohisemise asemel keerelda ümber oma telje. Teadaolevail traalimistrassidel kasutatakse nn pehmet grunttroppi, milles pole suuri kerasid.
Traallaudade ülesanne on vedada traali suu laiali. Traallauad on riputatud vaierite ja kaablite vahele nii, et tekiks ründenurk, mis laudu vees edasi tõmmates hakkaks neid üksteisest lahku vedama.
