Kordamisküsimused

Kalapüük ja selle vormistamine

1 / 7

1. Õige püügiaja valik:

ei oma seost aastaaegade vaheldumisega looduses

ei tohi olla vastuolus Kalapüügieeskirjas kehtestatud keeluaegadega

ei mõjuta saagi kvaliteeti ja koguseid

2 / 7

2. Läänemere rannakalanduses on tähtsaimateks püügiobjektideks:

räim, ahven, meritint, lest

siig, hõbekoger, linask, rääbis

ahven, tõugjas, lest, kiisk

3 / 7

3. Kõikides veekogudes kehtib püügikeeld:

linaskile

jõeforellile

harjusele

4 / 7

4. Kohates oma teel takistust:

proovivad kalad leida möödapääsu avavee poole liikudes

proovivad kalad leida möödapääsu ranniku poole liikudes

proovivad kalad minna tagasi tuldud teed pidi

5 / 7

5. Jadaõnge ja nakkevõrgupüük:

võimaldavad kaluril püüda kala nii keskvees kui ka pindmistest ja põhjalähedastes kihtides

sobivad kasutamiseks vaid pindmistes veekihtides, peamiselt pelaagilise (avavees paikneva) kala püügiks

eeldavad tingimata vastavate seadmete (võrgumasin, vints) olemasolu

6 / 7

6. Kui kala turustatakse otse tarbijale või jaemüügi ettevõttele (mitte kalakokkuostuga tegelevale tunnustatud ettevõttele), peab kalur (juhul kui ta ei ole teinud vastavasisulist sissekannet majandustegevuse registrisse või tunnustatud toidukäitlejana Põllumajandus- ja Toiduameti poolt) kinni pidama esmatoodete väikses koguse piiridest, mis on:

kuni 50 kilo värsket kala päevas

kuni 100 kilo värsket kala päevas

kuni 200 kilo värsket kala päevas

7 / 7

7. Püügipäeviku täitmine:

püügipäeviku lahtrid 2, 3, 5 ja 6 (nõudmine, püügikoht, nõutava püünise liik ja arv) täidetakse pärast püügivahendi nõudmist

kalasaak märgitakse püügipäevikulehele kilogrammides kala liikide ja püügivahendi tüüpide kaupa, lõhe ja meriforelli puhul lisatakse ka püütud isendite arv

kalasaagi kogused võib püügipäevikusse märkida ka vahetult pärast kala maaletoomist (püügipäeviku lahtrid 7–13)

Sinu tulemus on

Vali teema