Tuur
Harjus
Tõugjas
Säga
Kalaliigid satuvad ohustatud liikide hulka juhul, kui populatsiooni arvukus on langenud ohtlikult madalale ja liigi püsimajäämine on oma looduslikus keskkonnas ilma püügi piiramiseta küsitav. Liikide halvas käekäigus on tavaliselt süüdi ülepüük ja/või kalade elutingimuste halvenemine, mille taga on vee saastatus ning maaparandustööde ja paisudega rikutud looduslikud elu- ja kudemispaigad.
Liikide püügikeelud kõikides veekogudes
Kõikides veekogudes on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat ja säga.
Tuur
Acipenser sturio ehk tuura ehk Atlandi tuura näol on tegemist ühe Euroopa suurema kalaga. Suurim, 350 cm pikkune ja 320 kg raskune kala püüti Põhjamere vetest. Eestis, täpsemalt Narva jões tabatud suurim tuur oli 288 cm pikk ja kaalus 128 kg. Sellest 25 kg moodustas hinnaline must kalamari.
Atlandi tuur on tuuralistest kõige laiema levilaga – ta on levinud Läänemere, Musta mere ja Vahemere vesikondades. Tema alamliik Acipenser sturio oxyrhynchus on levinud ka Põhja-Ameerika idarannikul.
Tuur otsib toitu põhjas tuhnides. Ta on siirdekala, kes tuleb kudema suuremate jõgede suudme lähedal paiknevate liivaste kallaste piirkonda. Jõgedesse tungib tuur tavaliselt kevadise suurvee ajal. Meie vetes võiks kudemisaeg jääda juunist-juulini.
Hetkel on tuura arvukus väga madal.Tuura kurva saatuse taga on tema bioloogilised iseärasused – kala saavutab suguküpsuse alles väga kõrges eas (isased 7–9, emased 8–14 aastaga). Tuura suureteralise marja järele on suur nõudlus. Tuura arvukusele on saanud saatuslikuks ülepüük, röövpüük ja kudemiskohtade kadumine.
Loe lisaks: bio.edu.ee
Harjus
Harjus on tavaliselt 30–50 cm pikk ja kaalub 0,5–1 kg. Ta on levinud kogu Euroopas Inglismaast ja Põhja-Itaaliast kuni Uuraliteni ja Põhja-Jäämereni.
Harjus koeb tavaliselt maikuus. Ta eelistab kiirevoolulisi külma ja selge veega jõgesid. Looduses on tema suurimaks vaenlaseks saarmas.
Eestis on harjuse arvukus madal, kuna liigile sobilikke elupaiku on jäänud jõgede kallastel läbiviidava metsa- ja võsaraie ning mullatööde tõttu väheseks.
Loe lisaks: bio.edu.ee
Tõugjas
Tõugjas on Eestis elavate karplaste seas ainuke röövkala. Ta on tavaliselt 50 cm pikk, suuremad isendid kuni 80 cm pikad, ja kaalub kuni 12 kg.
Tõugjas eeslistab suuremaid jõgesid ja järvi. Eestis esineb teda vähesel määral Väikeses Emajões, Suures Emajões, Võrtsjärves, Õhne jões, Peipsi järves ja Narva jões. Laiemalt on tõugjas levinud põhja pool Alpe, Elbest, Kieli kanalist, Kagu-Norrast, Lõuna-Rootsist ja Lõuna-Soomest ning Laadoga järvest kuni Musta ja Kaspia mere jõgedeni, samuti on teda Egeuse mere jõgedes ning Väike-Aasias.
Tõugjas koeb Eestis aprilli lõpus-mai algul. Koelmud asuvad jõgede kruusa-liiva-kivisel põhjal.
Säga
Säga on on kiirekasvuline röövkala. Ta on tavaliselt 50–150 cm pikk ja kaalub kuni 40 kg. Säga võib kasvada isegi 3 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kg.
Säga elab veekogu põhja lähedal. Eestis esineb teda väga harva, peamiselt Emajõe alamjooksul ja Peipsi järves. Säga vajab kudemiseks vähemalt 20 °C temperatuuri, koeb juunist augustini portsjonite kaupa. (N. Mikelsaar 1984.)
Loe lisaks: bio.edu.ee
