Kalapüügiga seotud andmete esitamine

ANDMETE ESITAMINE PERK-I VAHENDUSEL

EELSEADED

PÜÜGIREISI KOHTA ANDMETE ESITAMINE

ANDMETE LUBATAV ERINEVUS

TEGEVUSED PERK-is PÜÜGILOA KEHTIVUSE LÕPPEMISEL

ÜLEVÕTMISE ANDMETE ESITAMINE

Kalapüügiandmete esitamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord (edaspidi tekstis lühendina KKSAEK).

Rannakalur peab kalapüügiga seotud andmed esitama Põllumajandus – ja Toiduametile. Ühtlasi edastatakse samad andmed automaatselt ka Keskkonnaametile. Andmed esitatakse elektrooniliselt selleks loodud e-keskkonna (https://perk.agri.ee/) vahendusel.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed esitab reeglina kalapüüki vahetult teostav isik (kalur) või kalapüügiloa omanik või omaniku esindaja.

Püügiandmete esitamise rakenduse (edaspidi lühendatult: PERK) kasutajaõiguse saamiseks peab ettevõtja täitma kalapüügiga seotud andmete elektroonilise esitamise taotluse ning määrama kasutajad, kellel on õigus ettevõtte nimel andmeid esitada.

Täpsemad juhendid, kuidas taotleda kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise elektroonilise keskkonna kasutajaõigusi ja seda keskkonda kasutada, on leitavad Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel (lehe alumises osas): PERK (püügiandmete esitamise rakendus kaluritele).

ANDMETE ESITAMINE PERK-I VAHENDUSEL

PERK üks eesmärke on, et andmed sisestatakse operatiivselt – kalur edastab püügireisi jooksul koheselt raporteid oma tegevustest.

Püügireisi mõiste

Püügireisi alguseks loetakse sadamast väljumise ning püügireisi lõpuks sadamasse saabumise raportit. Sadamasse saabumist loetakse püügireisi lõpuks ka seepärast, et lossimisel kaalutud kalakoguste (mitte hinnanguliste koguste, nagu on eelteates) esitamine on kohustuslik ainult teatud osale kaluri kalapüügiloa alusel püüdvatest kaluritest.

1. Kui kalapüügil kasutatakse kalalaeva või mootorsõidukit, käsitatakse eraldiseisva püügireisina iga kalalaeva või mootorsõiduki väljumist veekogule. Iga veealale väljunud kalalaev või mootorsõiduk teeb eraldi püügireisi. (KKSAEK §9 lõige 1)
2. Kui kalalaeva ega mootorsõidukit ei kasutata, määratletakse ühe püügireisina retke, mille kestel tegeletakse püügitoiminguga, ning mille vältel võib olla vajadus püügivahenditega seotud tegevuste tõttu korduvalt veealale siseneda ja veealalt väljuda. Püügireis lõppeb lõpliku veealalt väljumisega, mil püügivahendid on püügile asetatud, nõutud või püügilt eemaldatud. (KKSAEK §9 lõige 6)
3. Püügireisi kestus hõlmab ajavahemikku sadamast/randumiskohast veekogule väljumisest (raporti „Sadamast väljumine“ esitamisest) kuni sellele vahetult järgneva sadamasse/randumiskohta saabumiseni (raporti „Sadamasse saabumine“ esitamiseni). (KKSAEK §9 lõige 4)
   Erand: kui seoses püügivahendi erinevate osade veealale viimise või sealt äratoomisega on vajadus korduvalt veealale siseneda ja sealt väljuda, lõppeb püügireis lõpliku veealalt väljumisega, mille tulemusena asetati püügivahend püügile või eemaldati püügilt. (KKSAEK §9 lõige 7)

EELSEADED

Enne esimese püügireisi andmete sisestamist on otstarbekas teha PERK-is ära eelseaded. Need võimaldavad märkimisväärselt hoida kokku raportite esitamiseks hiljem kuluvat aega ja suurendavad oluliselt kasutusmugavust.

Eelseadetes on kaluril oluline määrata tema poolt veealale väljumiseks ja sealt naasmiseks kasutatavad sadamad või randumiskohad, kalapüügil kasutatavad kalalaevad, püütavad kalaliigid ja püügiruudud (merel) või siseveekogud, kus püük toimub. Minu ettevõtted on kalurile vajalik eelseadistada siis, kui pärast lossimist toimub saagi ülevõtmine (vt Kuvatõmmis 1). Kõik eelseaded on kaluril võimalik teha aegsasti kodus, kuid eelnevalt on vajalik PERK-i sisselogimiseks kasutajaõiguste olemasolu. Kõiki varem tehtud valikuid saab igal ajal täiendada, muuta ja kustutada.

Eelseaded on olulised, et infot saaks hiljem raportites valida lühikestest rippmenüüdest. See muudab andmete esitamise kiiremaks ja lihtsamaks kui ilma eelseadeid tegemata.

Minu sadamad – valik avaneb rippmenüüs. Eelseadetes tuleb valida oma tavapärased maaletulekukohad. Kui otsitud sadamat/maaletuleku kohta pole võimalik rippmenüüst valida (tõenäoliselt põhjusel, et see ei ole kantud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt peetavasse nimekirja), siis on võimalik lasta see sellesse nimekirja kanda.

Valiku teekond: Minu sadamad > Lisa sadam > Vali maakond, kus sadam/maabumiskoht asub > Vali sadama/maabumiskoha nimi > Ok > Tagasi (vt Kuvatõmmis 2).

Sadam või muu veealale väljumise koht

See peab olema kantud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt peetavasse nimekirja.

Kui see nii ei ole, võivad andmete esitajad esitada PTA-le e-posti teel avalduse soovitud asukoha sellesse nimekirja kandmiseks sadama või maaletulekukoha nime ja koordinaatidega. PTA kannab asukoha nimekirja kahe tööpäeva jooksul avalduse esitamise tööpäeva lõpust arvates (KKSAEK § 9 lõige 11). Nimekiri on avalik PTA kodulehel, lehekülje allosas.

Praktikas: kui soovitud asukohta loetelust ei leia – vali lähim!

Minu laevad – lisa kalalaev. Valiku saab teha kas otsinguga registrist (merel kutseliseks kalapüügiks kasutada lubatud laevad on kõik kalalaevaregistris) või sisestada laeva nimi, pardanumber käsitsi (siseveekogude puhul; osa siseveekogude laevu on siiski ka kalalaevaregistris).

Valiku teekond: Minu laevad > Lisa laev > Registrist (kui laev on kantud kalalaevade registrisse – kõik merel kalapüügiks kasutatavad kalalaevad peavad olema kantud kalalaevade registrisse) või Sisestatud käsitsi (kui laev ei ole registrisse kantud) > Pardanumber või nimi (keskkond otsib laeva andmed) > Ok > Tagasi (vt Kuvatõmmis 3).

Minu kalaliigid – soovitav on pikast nimekirjast valida välja kõik need liigid, mida tavaliselt püüad või mis püünisesse satuvad.

Valiku teekond: Minu kalaliigid > Lisa uus kalaliik > Vali kalaliigi nimi > Ok > Tagasi (vt Kuvatõmmis 4).

Minu püügiruudud – lisa püügiruut/siseveekogu nimetus. Sisesta enda tavapäraselt kasutatavad püügiruudud, kus teostad püügitegevust.

Valiku teekond: Minu püügiruudud > Lisa püügiruut > Vali püügiruut (kui püüad merel, siis tee valik väljal „Väike püügiruut“; kui püüad siseveekogul, siis tee valik väljal „Statistiline alarajoon“) > Ok > Tagasi (vt Kuvatõmmis 5).

Minu ettevõtted – eelseadistus on vajalik eelkõige esmakokkuostjale. Kalurile on see vajalik siis, kui pärast lossimist toimub saagi ülevõtmine. (KKSAEK § 21). Eelseadistustes tuleb sisestada andmed nende ettevõtete kohta, kellega tehinguid tehakse; ülevõtmise puhul siis püüdja ettevõtte andmed.

Valiku teekond: Minu ettevõtted > Lisa uus ettevõte või isik > Vali ettevõte (tõenäoliselt on kõige otstarbekam sisestada väljale “Nimi või registrikood” otsitava ettevõtja registrikood, keskkond otsib ettevõtjaid äriregistrist) > sisesta e-posti aadress (sellele aadressile saab hiljem saata keskkonnas genereeritud dokumentide faile) > sisesta esmakokkuostu müüja arvelduskonto number (see on vajalik vaid esmakokkuostjale) > Ok > Tagasi

PÜÜGIREISI KOHTA ANDMETE ESITAMINE

Iga püügireisi kohta esitatakse viis raportit. Rakendusse sisselogimisel avaneb püügireiside loetelu vaade. Esmakordsel sisselogimisel varasemaid püügireise kuvamiseks ei ole ja pakutakse ainult uue püügireisi lisamise võimalust (vt Kuvatõmmis 6).

1. Sadamast väljumise raport (KKSAEK § 10)

Raporti „Sadamast väljumine“ esitamisega algab püügireis.
NB! Uut püügireisi ei ole võimalik alustada, kui eelmine on lõpetamata!
Raport „Sadamast väljumine“ esitatakse enne veealale väljumist. Seda tehakse kaldal (näit. sadamas/sadamahoones, rannas, autos vm)
Raportis „Sadamast väljumine“ esitatakse järgmised andmed:

1. sadam või muu veealale väljumise koht (vt ka selgitust eespool, eelseadete osas „Minu sadamad”);
2. veealale väljumise viis (jalgsi, kalalaevaga, ATV-ga, mootorsaaniga jm);
3. kui kasutatakse kalalaeva, siis selle pardanumber (ka saani, mootorsõiduki number liiklusregistrist; soovitatav lisada eelseadetesse);
4. kalapüügiloa number (enamasti ongi see üksainus, aga kui on valida, siis kindlasti valida kõik need load, mille alusel tõenäoliselt püügireisi vältel tegevusi tehakse).

Püügiloa numbri(te)st

Kehtivad püügiload on PERK-is olemas vaikimisi. Ülevaadet neist on võimalik vaadata lehel „Load”. Kui kasutada on mitu luba ja näiteks ei jõua teise loa alusel püünist nõuda või püünist püügile asetada vmt, ei juhtu midagi.
Kui aga luba on valimata ja tehakse selle alusel püügitegevusi, siis ei ole andmed korrektselt esitatud!

2. Tegevused püügivahenditega (KKSAEK § 11)

Raport „Tegevused püügivahenditega“ (vt Kuvatõmmis 7) esitatakse

• veekogul olles või
• kõige hiljem viivitamata pärast maaletuleku kohta või sadamasse saabumist.

I Püügivahendite püügile asetamine

Raportis „Tegevused püügivahenditega“ esitatakse järgmised andmed:

1. kalapüügiloa number (valida tuleb konkreetne luba/load, mille alusel tegevus toimus);
2. püügivahendi liik ja silmasuurus või samaliigiliste erineva silmasuurusega püügivahendite silmasuuruste vahemik või mõrra ja kastmõrra puhul silmasuurus päras;
3. püügile asetatud samaliigiliste ja sama silmasuuruste vahemikuga või mõrra ja kastmõrra puhul sama pära silmasuurusega püügivahendite arv;
4. püügile asetatud püügivahendi asukoht Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” lisas 6 „Läänemeri, ICESi alarajoonid ja väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees” esitatud väikese püügiruudu tasemel või siseveekogude puhul veekogu või veekogu osa nimetusena; (KPE lisa 6, valik eelseadistuses olemas)
5. püügile asetatud mõrra, mõrrajada või kastmõrra avaveepoolse või kaldapoolse lipu tähistuse koordinaadid.
6. Koordinaadid saab määrata nutiseadme enda abil, kuid soovitatav on neid siis kontrollida teise GPS-seadmega. Koordinaadid saab esitada WGS-süsteemis, mis on ka GPS-seadmetes kasutusel.

II Püügivahendi nõudmine

1. Kui eelteate esitamise kohustust ei ole:

esitatakse raportis „Tegevused püügivahenditega” viivitamata pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist järgmised andmed:

1. nõutud samaliigiliste ja sama pära silmasuurusega või silmasuuruste vahemikuga püügivahendite arv;
2. teave, kas püügivahend eemaldati püügilt või asetati uuesti püügile. Vaikimisi valik on „Püügile asetamine“.

NB! Eelteate esitamise kohustust ei ole, kui

• püütakse merel kastmõrraga ja pardal ei ole räime;
• püütakse merel muude püünistega ja pardal ei ole üle 250 kg turska või üle kahe tonni kilu ja räime.

2. Kui eelteate esitamise kohustus on:

esitatakse enne raporti „Saabumise eelteade“ esitamist järgmised andmed:

1. nõutud samaliigiliste ja sama pära silmasuurusega või silmasuuruste vahemikuga püügivahendite arv;
2. teave, kas püügivahend eemaldati püügilt või asetati uuesti püügile. Vaikimisi valik on „Püügile asetamine“.

NB! Eelteate esitamise kohustus on, kui

• püütakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel;
• püütakse merel kastmõrraga ja pardal on räime;
• püütakse merel muude püünistega ja pardal on üle 250 kg turska või üle kahe tonni kilu ja räime.

III Püügivahendi püügilt eemaldamine

Esitatakse kõik samad andmed samas korras kui nõudmise puhulgi (vt jaotis II).

Erinevuseks on, et teabe esitamisel selle kohta, kas püügivahend eemaldati püügilt või asetati uuesti püügile, tuleb valida „Eemaldamine“ (vt Kuvatõmmis 8).

Vaikimisi valik on „Püügile asetamine“ ja kui see jääb muutmata, näitab rakendus püünist ikka püügil olevana!

IV Püügivahendi kaotamine

Püügivahendi kaotamise korral esitatakse pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist või eelteate esitamise kohustuse puhul enne raporti „Saabumise eelteade” esitamist raportis „Tegevused püügivahenditega” järgmised andmed:

1. kalapüügiloa number;
2. kaotatud püügivahendi liik;
3. kaotatud samaliigiliste ja sama pära silmasuurusega või silmasuuruste vahemikuga püügivahendite arv;
4. kaotatud püügivahendi püügile asetamise asukoha koordinaadid või püügiruut või veekogu nimetus;
5. teave kaotatud püügivahendi tagasisaamiseks kasutatud abinõu(de) kohta.

3. Saabumise eelteade (KKSAEK § 12)

Raportis „Saabumise eelteade” esitatakse järgmised andmed:

1. teave, kas püügireisil saadi saaki või mitte;
2. hinnanguline liigipõhine saagi ja tagasi heidetud saagi kogus kilogrammides;
3. sumpa asetatud saagi hinnanguline liigipõhine kogus kilogrammides, kui kogu saak või osa saagist asetati püügireisi vältel pärast püügivahendi nõudmist sumpa;
4. sumbast nõutud saagi hinnanguline liigipõhine kogus kilogrammides, kui kogu saak või osa saagist nõuti püügireisi vältel sumbast;
5. veonoodaga või põhjanoodaga püügil silmasuurus veonooda või põhjanooda päras;
6. sadamasse või maaletuleku kohta saabumise kuupäev ja kellaaeg;
7. sadam või maaletuleku koht.

Raport „Saabumise eelteade“ esitatakse enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist järgmistel juhtudel:

• püügireisil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel;
• kastmõrraga püügireisil, kui pardal on räime;
• püügireisil, kui pardal on vähemalt 250 kilogrammi turska või vähemalt kaks tonni kilu ja räime.

NB! neil juhtudel on eelteate esitamise kohustus.

Kalapüügil merel, kui on eelteate esitamise kohustus (s.o kastmõrraga püügireisil, kui pardal on räime ja muul püügireisil, kui pardal on vähemalt 250 kilogrammi turska või vähemalt kaks tonni kilu ja räime) esitatakse raport „Saabumise eelteade“ regionaalministri 10.07.2024 määruse nr 46 „Merelt sadamasse saabuva kalalaeva sadamasse tulekust ning pardal olevast kalakogusest teatamise aeg, kord ja esitatavate andmete nimistu” §5 ja §6 kohaselt (st üldjuhul vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse saabumist).

Muudel juhtudel (kui eelteate esitamise kohustust ei ole) esitatakse raport „Saabumise eelteade” viivitamata pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist, kuid enne püütud kala ja veetaime koguse kaldale või mootorsõidukist mahatõstmist.

Kui püügireisi käigus asetati püügivahendid püügile või nõutavast püügivahendist saaki ei saadud, salvestatakse raport „Saabumise eelteade” kala ja veetaime koguse osas tühjana.

Kui püügireisil ei kasutata kalalaeva ega mootorsõidukit, ning püügireisi kestel, mille vältel võib olla vajadus püügivahenditega seotud tegevuste tõttu korduvalt veealale siseneda ja veealalt väljuda, esitatakse raport „Saabumise eelteade” viivitamata pärast püügivahenditega seotud tegevuste lõpetamist või nõutud saagi veekogu kaldal kokku kogumist. Kui püügireisi käigus saaki ei saadud, salvestatakse raport „Saabumise eelteade” kala ja veetaime koguse osas tühjana.

Kui kala või veetaim kaalutakse sadamas või maaletulekukohas ja eelteate esitamise kohustust ei ole, esitatakse raport „Saabumise eelteade” ja seejärel raport „Lossimine” viivitamata pärast kala või veetaime kaalumist.

Sumba kasutamine

Kui püügireisi käigus asetatakse kogu saak või osa saagist sumpa või nõutakse sumbast, esitatakse raporti „Saabumise eelteade” lisamärkuste lahtris sumba asukoha koordinaadid. Saagi sumpa asetamine ja sumbast nõudmine toimub sama kalapüügiloa alusel.

4. Sadamasse saabumise raport (KKSAEK § 13)

Raporti „Sadamasse saabumine“ kinnitamisega püügireis lõppeb.

Raportis „Sadamasse saabumine“ esitatakse sadamasse või maaletuleku kohta saabumise andmed (vt Kuvatõmmis 9). Vaikimisi on sadam või maaletuleku koht seesama, kust püügireis algas, kuid vajadusel (kui maabumiseks ei kasutata mingil põhjusel sama sadamat või randumiskohta) saab valida ka mõne teise koha (vt ka selgitust eespool, eelseadete osas „Minu sadamad”).

Raport „Sadamasse saabumine“ esitatakse viivitamata pärast sadamasse või maaletuleku kohta saabumist ja raportite „Tegevused püügivahenditega” ning „Saabumise eelteade” esitamist. Seda tehakse maabumiskohas (näit sadamas/-hoones, rannas, autos vm).

NB! Uut püügireisi ei ole võimalik alustada, kui eelmine on lõpetamata!

NB! Eelnevaid raporteid „Sadamast väljumine”, „Tegevused püügivahenditega” ja „Saabumise eelteade” saab parandada kuni raporti „Sadamasse saabumine” kinnitamiseni. (KKSAEK §9 lõige 8)

Pärast raporti „Sadamasse saabumine“ kinnitamist selle püügireisi eelnevaid raporteid kalur enam ise muuta ei saa!

5. Lossimise raport (KKSAEK § 14)

Pärast raporti „Sadamasse saabumine“ kinnitamist on püügireis küll lõppenud, kuid püügireiside loendis jääb selle püügireisi kirje taha märge lossimine tegemata. See märge jääb sinna seni, kuni lossimise raport on esitatud. Uut püügireisi on võimalik alustada.

Raport „Lossimine“ tuleb esitada pärast kala ja veetaime koguse kaalumist, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul pärast raporti „Sadamasse saabumine“ esitamist (vt Kuvatõmmis 10).

NB! Raporti „Lossimine“ esitamine on oluline, kui püügireisi käigus püütud kala kohta vormistatakse hiljem esmamüük või ülevõtmine. Kui lossimise raport on esitamata, siis esmamüügi ja ülevõtmise vormistamisel PERK-is ei ole andmed kaalutud kalakoguste kohta kättesaadavad.

Kui püügireisi käigus saaki saadi, siis raportis „Lossimine“ esitatakse:

1. lossimiskoht;
2. lossitud saagi kaalutud kogus liikide kaupa ja meriforelli ja lõhe puhul lisaks isendite arv;
3. lossimiskohustusega liikide (vt allpool) puhul lossitud alamõõdulise kala kaalutud kogus liikide kaupa ja lõhe puhul alamõõduliste isendite arv;
4. teave püügivahendis hukkunud lindude ja loomade kohta: täpne liik, isendite arv;
5. teave püügivahendi hülgekahjustuse kohta: lisamärkuste lahtrisse märgitakse kahjustatud püügivahendite liik ja arv. See on oluline, sest hiljem on nende andmete alusel võimalik taotleda kahjude hüvitamist.

Kui püügireisi käigus saaki ei saadud, siis raport „Lossimine“ kinnitatakse tühjana (seda ka siis, kui toimus ainult püügivahendi(te) püügile asetamine).

Lossimise raportis saab vajadusel lisada uusi kalaliike, kui need mingil põhjusel on jäänud „Saabumise eelteates“ märkimata.

Pärast lossimise raporti kinnitamist kuvatakse püügireiside loendis see püügireis ilma lossimine tegemata märketa. Staatuseks on Lõppenud.

Eespool viidatud lossimiskohustusega liigid meie meres, kellel on alammõõt: lõhe; tursk.

Lossimiskohustus ei kehti röövloomade poolt kahjustatud kalale.

(vt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61), artikkel 15)

Püünises hukkunud linnud ja loomad

Imetajad: hallhüljes, viigerhüljes, saarmas jt.

Linnud: hahk, kormoran, sõtkas, aul jt.

Abiks liikide määramisel on väljaanne „Lindude ja imetajate kaaspüük“ (Kalanduse teabekeskus 2020).

Esitatud andmete parandamine (KKSAEK § 7, § 9 lõiked 8 ja 10)

Raporteid „Sadamast väljumine”, „Tegevused püügivahenditega” ja „Saabumise eelteade” saab parandada kuni raporti „Sadamasse saabumine” kinnitamiseni PERK-is. (KKSAEK §9 lõige 8)

PERK-i vahendusel esitatud ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmeid saab parandada kuni teabe esitamise kinnitamiseni PERK-is. (KKSAEK §9 lõige 10)

Kui andmete esitaja ei saa ise andmeid parandada, parandab Põllumajandus- ja Toiduamet põhjendatud juhul ilmselgeid vigu püügireisi, püügitoimingu, ümberlaadimise, lossimise, ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmetes andmete esitaja kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile 48 tunni jooksul eelnimetatud andmete esialgsest esitamisest arvates. Pärast 48 tunni möödumist saab menetlustähtaega ennistada haldusmenetluse seaduse § 34 kohaselt.

HMS § 34. Menetlustähtaja ennistamine
(1) Kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada.
(2) Menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Haldusorgan võib menetlusosaliselt ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu sooritamist, mille tähtaja ennistamist taotletakse.
(3) Menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.
(4) Menetlustähtaja ennistamise üle otsustab menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani juht või tema poolt volitatud isik
(5) Seaduses võib ette näha juhud, millal ei saa menetlustähtaega ennistada.

Põllumajandus- ja Toiduamet parandab esitatud andmeid andmekvaliteedi parandamise eesmärgil, kui see on osutunud vajalikuks andmete ristkontrolli ning andmete valideerimise käigus ilmnenud ilmselgete vigade tõttu, teavitades sellest andmete esitajat.

Neid püügireisi, püügitoimingu, ümberlaadimise, lossimise, ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmeid, mis on asjakohased riikliku järelevalve menetluses või süüteomenetluses, ei muudeta enne menetluse tulemuse selgumist.

Andmete esitamine tehnilise rikke ja püügireisi katkestamise korral (KKSAEK § 8)

I Kliendirakenduse rike

Kui kliendirakenduse rikke tõttu ei ole ettenähtud aja jooksul võimalik kliendirakenduse vahendusel andmeid esitada, esitatakse andmed järgmiselt:

1. PERK-i rikke korral püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed PERK-i vahendusel esimesel võimalusel, kuid hiljemalt püügireisi, püügitoimingu või lossimise toimumise päeva lõpuks, märkides PERK-i raporti „Saabumise eelteade” lisamärkuste lahtrisse andmete hilisema esitamise põhjuse;
2. […]
3. ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmed PERK-i vahendusel esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ülevõtmise, esmamüügi või veo toimumise päeva lõpuks.

Kui püügireisi, püügitoimingu ja lossimise toimumise päeva jooksul ei ole võimalik andmeid esitada PERK-i püsiva rikke tõttu, esitatakse need Põllumajandus- ja Toiduametile e-posti teel 24 tunni jooksul tehnilise rikke ilmnemise päeva lõppemisest arvates. Põllumajandus- ja Toiduamet sisestab esitatud andmed kutselise kalapüügi registrisse.

Püsiv rike – olukord, kui ka sama päeva lõppedes ei saa andmeid PERK-i vahendusel esitada.

E-posti aadress andmete esitamiseks püsiva rikke olukorras on PERK@pta.agri.ee, see on ühtlasi PERK-i kasutajatoe e-posti aadress. PERK kasutajatoe telefon on 6622000.

II Kasutaja seadme (nutitelefon, tahvelarvuti) mittetöötamine

Kui andmeid ei ole ette nähtud aja jooksul võimalik esitada PERK-i kasutamiseks vajaliku seadme mittetöötamise tõttu, esitatakse püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed pärast raporti „Sadamast väljumine” esitamist esimesel võimalusel, kuid hiljemalt püügireisi, püügitoimingu või lossimise toimumise päeva lõpuks muu kanali vahendusel elektrooniliselt, märkides PERK-i raporti „Saabumise eelteade” lisamärkuste lahtrisse andmete hilisema esitamise põhjuse.

III Püügireisi katkestamine

Kui püügireis katkestatakse ettenägematute asjaolude ilmnemisel enne püügitoimingu teostamist, esitatakse andmed püügireisi katkestamise kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt püügireisi katkestamise päeva lõpuks Põllumajandus- ja Toiduametile e-posti teel, esitades püügireisi numbri ja püügireisi katkestamise põhjuse. Põllumajandus- ja Toiduamet sisestab esitatud andmed kutselise kalapüügi registrisse.

Ettenägematud asjaolud – näit. ilmaolude ootamatu halvenemine, kaluri tervislikust seisundist tulenev põhjus, kalalaeva tehniline rike jmt.

ANDMETE LUBATAV ERINEVUS

Esitatud andmete ristkontroll ja lubatav erinevus (KKSAEK §28 ja §29)

Esitatud andmete õigsuse hindamisel võetakse arvesse kõik kala ja veetaime koguse kohta esitatud püügireisi, püügitoimingu, lossimise, ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmed […].

Lossimise andmete sisestamisel arvutab rakendus automaatselt kaalutud kalakoguste ja saabumise eelteates edastatud hinnanguliste koguste erinevuse protsentides.

Andmete lubatav erinevus püügil merel

I Püütud kala ja veetaime kohta enne koguse kaalumist esitatavad hinnangulise koguse andmed võivad kaalutud kala ja veetaime kogusest erineda kuni kümme protsenti järgmistel juhtudel:

• kui püügireis toimub merel ja püügitoimingul kasutatakse kalalaeva, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit;
• selliste kala- ja veetaimeliikide püügi korral, mille väljapüügimahtu on piiratud kalapüügiseaduse § 45 ning § 47 lõigete 1 ja 2 või Euroopa Liidu õigusaktide alusel, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1139 artiklis 13 sätestatud erisust.

Viimati viidatud erisus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1139 artikkel 13 Lubatud kõikumine püügipäevikus järgi):
[…] sorteerimata kujul lossitava saagi puhul on püügipäevikusse kantud hinnanguliste koguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine 10 % pardal hoitavast kogusaagist.

II Püütud kala ja veetaime kohta enne koguse kaalumist esitatavad hinnangulise koguse andmed võivad kaalutud kala ja veetaime kogusest erineda kuni 20 protsenti järgmistel juhtudel:

• kilu, räime ja tursa püügi korral, kui püügil kasutatakse alla 70-millimeetrise silmasuurusega nakkevõrku merel juhul, kui püügil kasutatakse kuni 10-meetrise üldpikkusega laeva, […]
• liikide, mille väljapüügimahtu ei ole piiratud, püügil merel, kui püügil kasutatakse kuni 10-meetrise üldpikkusega laeva.

Andmete lubatav erinevus püügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

I Püütud kala kohta enne koguse kaalumist esitatavad hinnangulise koguse andmed võivad kaalutud kala kogusest erineda kuni kümme protsenti selliste kalaliikide püügi korral, mille väljapüügimahtu on piiratud kalapüügiseaduse § 45 ning § 47 lõigete 1 ja 2 alusel;

II Püütud kala kohta enne koguse kaalumist esitatavad hinnangulise koguse andmed võivad kaalutud kala kogusest erineda kuni 20 protsenti järgmistel juhtudel:

• selliste kalaliikide püügi korral, mille väljapüügimahtu on piiratud kalapüügiseaduse § 45 ning § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, kui püügil kasutatakse kuni 80-millimeetrise silmasuurusega nakkevõrku;
• ahvenapüügil 1.aprillist kuni 31.maini;
• kõigil muudel juhtudel, kui lubatav erinevus ei ole kuni 10%.

Andmete lubatav erinevus püügil teistel siseveekogudel (peale Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve)

Püütud kala kohta enne koguse kaalumist esitatavad hinnangulise koguse andmed võivad kaalutud kala kogusest erineda kuni 20 protsenti.

TEGEVUSED PERK-is PÜÜGILOA KEHTIVUSE LÕPPEMISEL

Kui püügiluba on muutunud kehtetuks (kalendriaasta lõppemisel, loa tingimuste muutumisel on väljastatud kalendriaasta kestel uus luba ja vana on tunnistatud kehtetuks), aga selle loa alusel on püüniseid veel püügil, tuleb teada järgmist:

Sadamast väljumine – püügireisi saab alustada vaid kehtiva loa olemasolul;

Tegevused püügivahendiga:

• kehtetu loa alusel saab valida nõudmise juures ainult “Eemaldamine”;
• kui püügivahendid jäävad tegelikult püügile, siis tuleb see märkida uue loa alusel “Püügile asetamine”
• kui saadi saaki, tuleb selle kohta andmed esitada uue loa alusel püügivahendi nõudmisega.

Saabumise eelteade:

• kehtetu loa alusel nõudmise kohta tuleb saabumise eelteates valida “Saaki ei saadud”;
• juhul, kui tegelikult siiski saaki saadi, tuleb andmed selle kohta esitada kehtiva loa alusel püügile asetatud püügivahendi nõudmisega.

ÜLEVÕTMISE ANDMETE ESITAMINE

(KKSAEK §21)

Kui kala ja veetaime lossimisest arvates 24 tunni jooksul ei ole toimunud selle kala või veetaime koguse esmamüüki ega esitatud selle kohta esmamüügi andmeid, peab toimuma ülevõtmine ja tuleb esitada ülevõtmise andmed. Sel juhul kala või veetaime partii ladustatakse ja suunatakse müüki hiljem.